10. klassi vastuvõtt ja sisseastumise korraldus (G1)
Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi G1 astemesse võetakse vastu 360 kümnenda klassi õpilast, sealhulgas kuni 36 eesti keele kui teise keele õppekavale ja eesti viipekeelsesse õpperühma. Uuri lähemalt õppetöö alt, mida PERGist oodata.
PERGi vastuvõtuprotsess toimub keskkonnas sisseastumine.ee/pelgulinnarg
Vastuvõtuprotsessi ajakava
30. märts – 15. mai
Avalduste esitamine keskkonnas sisseastumine.ee/pelgulinnarg
16. mai – 19. mai
Selguvad põhikooli lõpueksamite tulemused.
19. mai – 20. mai
Saadame vastuvõtutesti kutsed lõpueksamite tulemuste pingerea järgi.
23. mai ja 31. mai
Toimuvad PERGi vastuvõtutestid.
9. juuni – 31. juuni
Saadame kandidaatidele koolikoha kutseid pingerea järgi.
1. juuli
PERG kinnitab vastuvõetud õpilaste nimekirja.
Lisainfo PERGi sisseastumise kohta
- Esmase pingerea moodustame kandideerijatest matemaatika ja eesti keele (või eesti keel teise keelena) eksami tulemuste põhjal (mõlema eksamitulemuse kaal 50% ning eksamitulemused peavad olema üle 50%).
- Pingerea järgi kutsume vastuvõtutestile 2000 õpilast.
- Sisseastumisvestlusi PERGis sel aastal ei toimu.
- Lõpliku pingerea moodustame kandideerijatest matemaatika ja eesti keele eksami tulemustest, vastuvõtutesti tulemusest ja põhikooli lõputunnistuse kohustuslike ainete hinnete keskmisest tulemusest lähtuvalt (25%, 25%, 30% ja 20%).
- Kutse vastuvõtmiseks on kandidaadil aega kolm päeva.
19.01.2026 sisseastumise infotundi on võimalik vaadata järele Youtube’is.
Sisseastumisega seotud küsimuste korral palume pöörduda õppekorraldusjuhi Anne Reinkorti poole (anne.reinkort@perg.ee).
Kurtide õpperühma sisseastumist puudutavate küsimustega kirjutage Kristiina Vaikmetsale (kristiina.vaikmets@perg.ee).
Dokumendid
Vastuvõtu tingimused ja kord 2026. aasta sügiseks
Vastuvõtutesti näidisülesanded 2026
Video tutvustus
Korduma kippuvad küsimused sisseastujale
Sisseastumine
Millised on sisseastumise tingimused ja hindamiskriteeriumid? Milline kandideerimise protsess välja näeb?
PERGI vastuvõtt koosneb järgmistest sammudest:
- Sisseastumistaotluse esitamine sisseastumine.ee infosüsteemis;
- Esmase pingerea moodustamine eesti keele või eesti keele kui teise keele ja matemaatika põhikooli lõpueksamite tulemuste põhjal (mõlema eksamitulemuse kaal 50%). Mõlemad eksamid peavad olema sooritatud vähemalt 50% tulemusele.
- Lõimitud maailmahariduse testi sooritamine;
- Lõpliku vastuvõtupingerea moodustamine eesti keele või eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami (25%) ja matemaatika põhikooli lõpueksami (25%) tulemuste, maailmahariduse testi tulemuse (30%) ning põhikooli lõputunnistuse kohustuslike hinnete keskmise tulemuse (20%) põhjal;
- Koolikoha pakkumiste tegemine vastuvõtupingerea alusel;
- Koolikoha pakkumise vastuvõtmine.
Tutvu kindlasti PERGi vastuvõtukorraga kooli kodulehel perg.ee/vastuvott
Kas toimub vestlus? Mida vestlusel küsitakse?
Ei, sel aastal individuaalseid sisseastumisvestlusi ei toimu. Vestluse asemel on 60 minuti pikkune valikvastustega test, millega kontrollime gümnaasiumis õppimiseks vajalikke üldoskusi ja loodus- ning sotsiaalainete pädevusi.
Kuidas toimub kandidaatide hindamine ja millised tegurid on vastuvõtuotsuse tegemisel määravad? Millised peavad olema eksamitulemused ja kui häid hinded on vaja, et kooli sisse saada?
Vastuvõtu pingerida moodustub kandidaatide matemaatika ja eesti keele (või eesti keel teise keelena) eksamitulemuste, vastuvõtutesti ja põhikooli lõputunnistuse kohustuslike ainete hinnete keskmisest tulemusest lähtuvalt. Eksamid annavad 25% ja 25%, vastuvõtutest 30% ja kohustuslike ainete hinnete keskmine annab 20% lõpptulemusest.
Koolikoha pakkumise saamiseks peavad kandidaadil olema põhikooli matemaatika ja eesti keele (või eesti keel kui teise keele) lõpueksami tulemused vähemalt 50% ja põhikooli lõputunnistuse hinded positiivsed.
Vastu võetakse 360 õpilast, täpseid sissesaamiseks vajalikke eksamitulemusi või hindeid me ennustada ei oska.
Kas arvesse võetakse ka varasemaid õpitulemusi? Kas varasemad saavutused (olümpiaadid, huviringid, projektid) annavad eelise?
Arvesse võetakse matemaatika ja eesti keele (või eesti keel teise keelena) eksami tulemusi ning põhikooli lõputunnistuse hindeid.
Kui kandidaat on 9. klassis osalenud rahvusvahelisel aineolümpiaadil, üleriigilisel individuaalsel aineolümpiaadil lõppvoorus või on olnud lõppvooru kutsutud, lisandub tema vastuvõtu pingerea tulemusele 10 punkti. Tulemust kinnitav dokument (protokoll, tunnistus vms) peab olema lisatud taotlusele sisseastumissüsteemis 15. maiks ning lõpliku lisapunktide andmise otsuse teeb vastuvõtukomisjon.
Kui õpilane on saavutanud Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi korraldatud maailmahariduse olümpiaadil esikümne koha, võrdsustatakse tema maailmahariduse testi tulemus maksimumtulemusega (30 punkti).
Kas katsete puhul on suurem rõhk teoreetilistel teadmistel või praktilisel mõtlemisel?
Vastuvõtutestis on kõige oluline luua seoseid, saada aru tekstidest, graafikutest ja teha loogilisi järeldusi. Me ei küsi konkreetseid fakte, küll aga on abi heast kriitilise ja loogilise mõtlemise oskusest.
Kui suur võimalus on PERGi sisse saada?
Sõltub õpitulemustest ja sisseastumisel kujunevast pingereast. Kandidaate on alati olnud palju rohkem kui soovijaid, kuid oleme suur kool ja võtame igal aastal vastu 360 õpilast.
Kas teil on ka piirang, kui palju õpilasi võtate vastu ühest põhikoolist?
Ei ole.
PERGi eripära
Millised on kooli eripärad ja tugevad küljed?
Meie fookuses on küsimus, kuidas lahendada suure mõjuga ühiskondlikke probleeme. Keskendume keskkonna- ja kliimateemadele ning tugeva demokraatliku Eesti ning kodanikuühiskonna loomisele. PERGi õppekavas on suurtele väljakutsetele keskenduvad maailmahariduse kursused ning enesejuhtimise kursused. Õpime, kuidas teha koostööd ja kuidas mõjutada protsesse, mis meid kõiki nagunii mõjutavad.
Usume, et keerukate projektülesannete lahendamise ja koos õppimise oskused on tõeliselt elulised – just nii luuakse ettevõtteid, tehakse teadust või lahendatakse keerukaid sotsiaalseid probleeme.
Meie tugevuseks on kindlasti ka tõeliselt lai valikmoodulite ja -kursuste hulk. Iga õpilane saab ise otsustada, kas paneb kokku kindla suuna (nt loodusteadused, inseneeria, teater-kirjandus vms) või valib mooduleid eri valdkondadest.
Õpime mõtestatult ja seostatult. Meie õppekavas on lõimitud kultuuriteaduste tüvisammas, kus õpitakse koos üldajalugu, kirjandus-, kunsti- ja muusikaajalugu ning ühiskonnaõpetust. Samuti on tüvisambaks lõimitud keemia, füüsika, bioloogia ja geograafia – ikka selleks, et tekiks terviklik ja seostatud loodusteaduslik maailmapilt. Just selline on ka päris elu – seotud ja terviklik.
Mis on midagi, mis PERGil on, mida teistel Eesti koolidel pole?
Meie eripäraks on keskendumine suurte ja keerukate väljakutsete, keskkonna ja demokraatia küsimuste lahendamisele. Iga PERGi õpilane läbib maailmahariduse mooduli, mille käigus õpitakse, kuidas lahendada probleeme, millel ei ole lihtsaid lahendusi. Selleks, et hoida head vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist ning osata ennast hästi juhtida, läbib iga PERGi õpilane ka ennastjuhtiva õppija mooduli.
Millele PERG keskendub?
Meie eripäraks on keskkonna ja demokraatiaga seotud väljakutsete lahendamine. Meie missiooniks on olla maailmahariduse edendaja ja eestkõneleja Eesti haridusmaastikul. Maailmaharidus PERGis laieneb õppekavast kooli kultuuriellu ning väljapoolegi – kogukonnatöösse ja tegevustesse partneritega.
Millised on kooli väärtused?
Lähtume oma töös järgmistest põhimõtetest:
- Vastutame oma mõju eest.
- Tegutseme koos ja paindlikult.
- Keskendume lahendustele, mitte probleemidele.
- Me ei tee igavat kooli ja igavalt, oleme julged.
Kuidas kool kindlustab õpilase heaolu?
Kool ei saa õppija heaolu kindlustada. Kool pakub õppijale turvalist õpikeskkonda ning vajadusel tuge.
Iga õppijat toetab mentor ja õppija ei ole oma valikutega üksi. Samuti on koolis kättesaadav nii psühholoogi kui ka õpilasnõustaja tugi. Panustame palju koostöösse ja headesse suhetesse, et toetatud oleks nii õpilaste kui ka õpetajate heaolu.
Õppimine ja õpetamine PERGis
Kuidas päriselt õpetatakse?
PERGis on õppimine üles ehitatud nii, et teadmised seostuvad päriseluliste probleemidega. Tundides on lisaks õpetaja juhendatud tööle ka palju arutelu, analüüsi, grupi- ja projektitööd ning iseseisvat uurimist. Õpilased õpivad nii ainealaseid teadmisi kui ka oskusi, mida on vaja gümnaasiumis ja edasistes õpingutes: argumenteerimine, allikakriitika, kirjutamine, esitlemine ja enesejuhtimine.
Kindlasti on PERGis keskmisest rohkem vaja teha koostööd ja lahendada projektiülesandeid, mis hõlmavad aja planeerimist, kokkulepete tegemist ja ise oma õppimise eest vastutamist.
Kuidas toimub hindamine ja kui suur on õpilaste koormus?
PERGis rakendame õppimist toetava hindamise põhimõtteid. Hindamine on seotud õpitulemustega ning toimub mitmel viisil: jooksvad tööd, arvestuslikud tööd, projektid, suulised vastamised, esitused, testid jms. Kokkuvõtva hinde saavad õpilased iga trimestri lõpus. Koormus sõltub valitud kursustest ning õpilase ajaplaneerimisest; kooli eesmärk on, et koormus oleks jaotatud mõistlikult ja õpilasel oleks olemas tugi (mentor, konsultatsioonid, tugiteenused), kellelt vajadusel nõu küsida.
Aga kindlasti tuleb arvestada, et gümnaasiumi õppekava on nõudlik ja eeldab igalt õpilaselt aktiivset tundides osalemist ning iseseisvat tööd.
Kui suur on kodutööde maht?
Kodutööde maht varieerub nädalate lõikes. Üldpõhimõte on, et märkimisväärne osa iseseisvast tööst on seotud kas:
(a) tunnis alustatud töö lõpetamisega,
(b) lugemise/allikatega töötamisega või
(c) projektide/uurimistöö etapiga. PERG sobib õpilasele, kes on valmis oma aega planeerima ja iseseisvalt töid lõpuni viima.
Kuidas toimub valikmoodulite ja valikaine valimine?
Valikud tehakse kooli poolt ette antud valikute hulgast kindla ajakava alusel. Õpilased saavad valikute tegemisel infot moodulite/ainete sisu ja väljundite kohta ning vajadusel nõu mentorilt ja karjäärinõustajalt. Moodul valitakse terveks õppeaastaks sügisel (G1) või õppeaasta lõpus järgmiseks õppeaastaks (G2 ja G3). Valikained valitakse eelmise trimestri lõpus järgmiseks trimestriks.
Mis vahe on valikmoodulil ja valikainel?
Valikmoodul koosneb kolmest kursusest ja jookseb läbi aasta neljapäeviti 2×70 minutit.
Mooduleid valides saab õpilane ehitada endale suuna, valides igal aastal samast valdkonnast veel mooduleid. Kui õpilane aga soovib enda huvisid avastada, võib igal aastal valida ka erinevatest valdkondadest mooduleid. Lisaks moodulitele saab õpilane valida ka üksikuid valikaineid. Valikaine kestab tavaliselt ühe trimestri.
Kui mitu moodulit peab valima? Kas on juhendaja, kes valikutes aitab orienteeruda?
Kogu gümnaasiumi jooksul valib õpilane kokku minimaalselt kolm erinevat moodulit, igaks õppeaastaks ühe. Õpilase esmaseks toetajaks on mentor – tema aitab orienteeruda ka valikutes. Lisaks on PERGis olemas karjäärinõustaja.
Kuidas näevad välja neljapäevad PERGis?
Neljapäevad on valikkursuste ja -moodulite päevad, kus iga õpilase tunniplaan ja päevakava sõltub tema enda valitud valikmoodulitest ja -ainetest. Sealjuures võib mõni tund toimuda majast väljas, koostööpartnerite juures või teistes Tallinna riigigümnaasiumides.
Neljapäevane päev on üles ehitatud põhimõttel:
8.45-11.15 (paaristund, 2 x 70 min)
11.15-12.30 – lõuna- ja logistikapaus (vajadusel liikumine valikkursusele väljaspool PERGi)
12.30-15.00 (paaristund, 2 x 70 min)
Milline on PERGi tunniplaan?
Tunniplaani näeb kooli kodulehelt. Meie tunniplaan ei ole staatiline, vaid muutub nädalate lõikes. PERG sobib sulle, kui oled valmis selleks, et sinu tunniplaan muutub.
Kuidas tavaline koolipäev välja näeb?
Meie koolipäev algab kell 8.45 ja lõppeb 16.15 (erandiks on neljapäev). Tunnid on PERGis 70 minuti pikkused ning päeva keskel on 70 minuti pikkune lõunapaus.
Neljapäevad on valikkursuste päevad, kus iga õpilase tunniplaan ja päevakava sõltub tema enda valitud valikmoodulitest ja -ainetest.
Kuidas tunde läbi viiakse ja mida valikainetes käsitletakse?
Valikainete nimistu on meil väga mitmekesine ja see, mis teemasid seal õpitakse, oleneb konkreetsest ainest. Valikainete nimekirjaga saad tutvuda kodulehel – perg.ee/valikained/
Kui raske/lihtne on õppida õpilasel, kelle emakeel ei ole eesti keel?
See sõltub õpilase eesti keele tasemest ja varasemast õpikogemusest. Oluline on valmisolek aktiivselt keelt kasutada (kirjutamine, suuline eneseväljendus, tekstide mõistmine), sest gümnaasiumis on keeleline koormus paratamatult suurem.
Kuidas on gümnaasiumis õppeprotsessi käigus korraldatud tugi lastele, kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel?
Toetame õpilast kooli tugisüsteemi kaudu: mentor, vajadusel tugispetsialistid ning konsultatsioonid ainetes. Fookuses on see, et õpilane saaks selged töövõtted (kuidas õppida, kuidas kirjutada, kuidas ülesandeid mõista) ning vajadusel individuaalse toe. Lisaks on meil eraldi eesti keele kui teise keele suund, millel õppijad saavad lisatuge eesti keeles.
Kuidas on õhkkond õpilaste vahel?
Head suhted ja mõnus õhkkond on üks PERGi tugevustest. Väärtustame turvalist ja toetavat koolikultuuri. Klassijuhendamise asemel toetab õpilast mentorlussüsteem ning kooli igapäevases töös pöörame tähelepanu koostööoskustele, suhtluskultuurile ja kokkulepetest kinni pidamisele.
Kui palju abi saan autistliku õpilasena?
Toetus sõltub õpilase vajadusest. Oluline on, et kool saaks võimalikult varakult teada, millist tuge on vaja (nt õpikeskkonna kohandused, rutiinide selgus, suhtlus ja kokkulepped). Tugimeeskond ja mentor aitavad kokku leppida toimivad lahendused. Aga kindlasti peab PERGi õppima asudes arvestama, et oleme rohkem kui 1000 õppijaga kool ja suurem osa õppetööst toimub 36-liikmelistes klassides.
Kas pakutakse tuge õppimisraskuste või eksamiteks valmistumise korral?
Jah. Õpilase toetamisest saab lähemalt lugeda tugiteenuste lehelt. Lisaks on tavapärased konsultatsioonid ja ainetugi, ning gümnaasiumi jooksul toetame sihipäraselt eksamiteks valmistumist. Õpilase toetamisest saad lähemalt lugeda siin – perg.ee/tugiteenused/
Millised on võimalused süvaõppeks või lisakursusteks?
Süvaõppeks on eelkõige valikmoodulid ja valikained. Näiteks loodusteaduste ja tehnoloogiavaldkonna huvilistel on võimalik valida vastava sisuga mooduleid. Valikud võivad aastati täieneda ning sõltuvad pakkumisest.
Kas on võimalik saada konsultatsioone?
Jah, igal õpetajal on olemas oma konsultatsiooniajad, mis on leitavad kooli kodulehel.
Kuidas on jaotatud õppekoormus perioodide lõikes ja kui keeruline on perioodi lõpus võlgnevusi ehk "sabasid" likvideerida?
Koormus võib perioodi lõikes kõikuda (nt projektide tähtajad, arvestused). Üldpõhimõte on, et õpilasel oleks tööde ajakava ette teada ning tal oleks võimalus kasutada koolipäeva sees aega tööde tegemiseks ja konsultatsioonideks. “Sabade” likvideerimise lihtsus sõltub eelkõige sellest, kui varakult õpilane abi küsib ja kui süsteemselt ta aja planeerib.
Kui suur osa õppetööst toimub loengu vormis ja kui palju on iseseisvat projektitööd?
Loengulist õpet on, kuid PERGis on palju projektitööd, koostöist õppimist ja uurimuslikke ülesandeid. Õpilased harjutavad regulaarselt analüüsi, arutelu ja esitlemist – mitte ainult faktide omandamist.
Kui palju hindab ja toetab kool õpilase loovust?
Loovust toetatakse nii valikainete kui ka projektide kaudu. Loovus ei tähenda ainult kunstilist väljendust, vaid ka probleemilahendust, ideede arendamist, argumentatsiooni ja uute seoste loomist. Lisaks on mitmeid mooduleid ja valikkursuseid, mis on suunatud just loovuse arendamiseks.
Mis on selle kooli eripärad ja suunad?
Tavalises mõttes suundi meil ei ole. Täidame riiklikku gümnaasiumiõppekava, kuid meie eripäraks on keskendumine suurtele probleemidele nagu keskkonna ja demokraatia jätkukuutlikkus. Seetõttu on meil kohustuslik maailmahariduse moodul, kus tegelemegi küsimustega, kuidas saab igaüks meist panustada. Lisaks tuleb meil õppides läbida ka kogukonnapraktika.
Küll aga on meil väga mitmekesine valikmoodulite ja –ainete nimekiri. Nendega saab iga õpilane kujundada oma õpiteed vastavalt enda isiklikele huvidele või tulevikuplaanidele.
Milliste teiste koolidega tehakse koostööd?
Teeme koostööd teiste Tallinna riigigümnaasiumitega (MURG ja TORG) ning ka teiste riigigümnaasiumitega. Samuti on koolil partnerite võrgustik, kuhu kuuluvad kõrgkoolid ja erinevad organisatsioonid, näiteks MTÜ-d.
Millistel tingimustel on võimalik teist võõrkeelt vahetada, kui ei ole soovi jätkata põhikoolis õpitud keelega?
See sõltub õpilase varasemast õpiteest, kooli võimalustest ja rühmade komplekteerimisest. Sellised küsimused lahendatakse individuaalselt koostöös õppekorraldusega.
Kas PERGi läheduses leidub ka õpilaskodu?
Õpilaskodu PERGil ei ole.
Kuidas toetatakse iseseisvat õppimist?
Meil on terve gümnaasiumi kestev ennastjuhtiv õppija aine, kus on võimalus õppida ja praktiseerida erinevaid ennastjuhtiva õppija kujunemiseks vajalikke oskusi. Ka teiste ainete projektitööd eeldavad palju iseseisvalt või koostöös planeerimist ja vastutuse võtmist.
Kuidas on õppimisvõimalused tippsportlasele? Kas plaanis on ka avada spordiklass?
Eraldi spordiklassi PERGis ei ole. Küll aga on meil mitmeid sportlasteed toetavaid valikmooduleid ja -kursuseid.
Kuidas ja millistes kohtades saab koolipäeva jooksul puhata?
Päevakavas on pausid ning koolikeskkonnas on kohti, kus saab vahetundides puhata ja vajadusel ka iseseisvalt õppida. Õpilased saavad kasutada pausiaega ka konsultatsioonideks või tööde lõpetamiseks. Õpilastele on vaikseks kasutamiseks raamatukogu, samuti on kooli ümber park ja lähedal jalutamiseks mõnusat linnaloodust.
Mis on Ajajoon ja milline näeb selle töövihik välja?
Ajajooneks nimetame sotsiaal- ja humanitaarainete lõimitud kursusi, mille raames õpitakse eri ainetes teemasid seostatult. Ajajoone vihik on õppijate endi õppeaasta jooksul koostatud konspekt, mis koondab kõik valdkonnad tervikuks.
Milline on kooli kodukord?
Kodukorraga saab tutvuda kooli kodulehel – perg.ee/dokumendid/
Millist tulevikku pakub haridus PERGis?
PERGi eesmärk on anda tugev üldhariduslik baas ning oskused, mis toetavad edasiõppimist ja iseseisvat toimetulekut: analüüs, argumentatsioon, koostöö, enesejuhtimine ja võime töötada keeruliste teemadega. Peame oluliseks märgata seda, mis meie ümber toimub ja mõtestada, et meie käitumisel ja tegevustel on mõju. Näeme meie vilistlasi õppimas kõigis Eesti ülikoolides, välismaa ülikoolides, aga ka rakenduskõrgkoolides ning kutsekoolides.
Kui paljud õpilased jätkavad õpinguid ülikoolis/kutsekoolis?
PERGi esimene lend lõpetab 2026. aasta suvel ning alles siis saame statistika meie vilistlaste edasise õpitee kohta.
Lisategevused PERGis
Kas teil on mingid koolitraditsioonid?
Esimeste aastate jooksul on pandud alus tugevatele traditsioonidele. Toimub kooliball, vaba lava üritused, sporditurniirid, jalgrattanädalad, näitused jpm. Oleme avatud kogukonnale ja regulaarselt toimub kogukonnakino, avalikke debatte, loenguid jms.
Kas koolis toimuvad kontserdid või muusikalised üritused, kus saavad õpilased esineda ja mängida pilli?
Jah, kooli õpilased astuvad eri instrumentidel regulaarselt üles meie aktustel, lisaks on meie koolis Vaba lava sündmused, Playbox ning muud võimalused esinemiseks.
Millised on õpilaste võimalused koolis (projektid, huviringid, konkursid, eneseareng)?
Lisaks kvaliteetsele ja valikuterohkele gümnaasiumiharidusele pakume nii õpilastele kui õpetajatele mitmeid huviringe ja tihedat kultuuriprogrammi. Toimib aktiivne õpilasesindus, osaleme rahvusvahelistes projektides, meil on palju partnerkoole.
Milline on ja kuidas toimib PERGi õpilasesindus?
PERGi õpilasesindus esindab PERGi õpilaste huve ja seisab õpilaste õiguste eest; kujundab PERGi koolielu; annab juhtkonnale nõu ning tagasisidet; mõjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu kaudu kogu Eesti haridust.
Õpilasesinduse liikmeid valitakse igal sügisel ning valimisperioodil teevad kandidaadid ka kampaaniat. Käesoleval õppeaastal on ÕE-s 18 liiget eri astmetest.
Kui ÕE töö tundub liiga mahukas, oled oodatud liituma PERGi aktiiviga, et panustada konkreetse valdkonna arengusse meie koolis.
Millised on PERGi õpilaste algatused?
Panustada saab koolimeedias (taskuhäälingus, koolilehes ja sotsiaalmeediakonto haldamisel). Õppetöö osaks on erinevad projektõppe vormid, mille käigus luuakse mitme õpilasega koostöös oma projekt või sündmus. Tihti on need seotud ka kogukonda panustamise, demokraatia arendamise, jätkusuutlikkuse või heategevusega. Ka UPT raames on võimalik sündmusi ja algatusi eest vedada.
Milline on uute gümnasistide ristimine?
Meie nimetame gümnasistide ristimist pergamiseks ehk pohlade pühitsemise tseremooniaks ning seda veab eest ÕE. Pergamise eesmärk on luua ühtekuuluvustunnet ja innustada omavahel suhtlema eri astmete õpilasi. Pergamine on vabatahtlik ning selle puhul peetakse kinni kokkulepetest, mis tagavad kõigi heaolu.
Kas koolis on võimalik Erasmust kasutada?
Aeg-ajalt toimuvad eri ainetes õpiränded Erasmuse raames.
G2 ja G3 vastuvõtt
Vastuvõtt 2026/27. õppeaasta vabadele kohtadele klassiastmes G2 ja G3 avatakse vabade kohtade olemasolul juunis 2026.