19. novembril toimus Pelgulinna riigigümnaasiumis teise võõrkeele lõpuprojektide päev, kus oma töödega astusid üles soome, rootsi, prantsuse, vene, saksa ja hispaania keele õppijad. Päev tõi kokku kuue keele ja kuue kultuuriruumi lood, ideed ja isiklikud avastused – kokkuvõtteks kuue kursuse pikkusest keeleõppeteekonnast, mis ei lõppenud, vaid jõudis hoopis uude etappi.
Soome keele lõpuprojekt andis õpilastele vabaduse valida nii teema kui ka vormi. Oma lõputöödes räägiti Talvesõjast, Soome menu- ja indifimidest, kaskadöörist ja Muumidest, noortekirjandusest, räpist ja muust muusikast, mustikapirukast ja Eurovisioonist, saunast ja lumelauatamisest, sõjakangelastest ja eksitussõnadest. Seda kõike nii pildis, tekstis kui videos. Kõigi tööde oluline osa oli refleksioon: õpilased kirjeldasid, kuidas nende keeleoskus kuue kursuse jooksul arenes, mis oli keeruline ja mida nad nüüd oskavad. Rõhutati, et vead on loomulik osa õppimisest ning tähtis on julgus ja arusaadav eneseväljendus. Paljud tõid välja, et projekt aitas neil teadlikult märgata oma arengut ning tugevdas enesekindlust keele kasutamisel. Mõne jaoks on soome keel raske, mõne jaoks kerge, aga enamik lubas soome keelt edasi õppida, kasvõi Duolingos – sest teisel pool lahte on nii mõnelgi juba sõpru-sugulasi ning kõigil ka soov soomlasi paremini mõista.
Rootsi keele õppijad esitlesid kokku 21 projekti, millest enamik oli seotud Rootsi ja Rootsi kultuuriga. Tutvustati huvitavaid paiku Rootsis, Rootsi jalgpalli, Ikeat, eestirootslasi, Rootsi hävitajaid ning muid teemasid. Kuulajates ärkas huvi külastada Lapimaad, peatuda Jukkasjärvi jäähotellis ning minna Rootsi looduse muuseumisse. Ohhoo-efekti pakkusid muu hulgas teadmised, et Rootsis tantsitakse jaaniõhtul mitte lõkke ümber, vaid meiupuu juures, et Koenigseggi tippkiirus võib ulatuda 447 km/h ning et Ikea lihtsad ja visuaalsed lahendused on seotud selle looja Ingvar Kampradi düsleksiaga. Esitlustele järgnesid refleksioonijaamad, kus arutleti õpingute üle ja jagati rootsikeelseid lemmiksõnu. Päeva lõpetasid rootsipärased maiustused – kaneelisaiad, piparkoogid ja julmust.
Prantsuse keele õppijad esitlesid 10 projekti. Kaks suuremat rühma jagasid muljeid oktoobris toimunud Erasmus+ õppereisist Prantsusmaale. Kolmas rühm tõi publiku ette Laulasmaal mahajäetud hoones filmitud ja prantsuse keelde dubleeritud õuduslühifilmi, mis oli osalejate hinnangul üks meeldejäävamaid projekte. Lisaks tutvustati Prantsuse tehnokultuuri ning toimus ka muusikateooria kiirkursus. Kuigi esitlusi oli vähem kui mõnes teises keeles, paistsid need silma sisutiheduse, loomingulisuse ja julgete ideedega.
Vene keele õppijad lõpetasid kursuse suulise eksamiga, mis põhines kaheksal teemal: enesetutvustus, nädala tegemised, haridustee, tulevik, lemmikloom, ilm, transport ja kultuur. Mõnes eksamivariandis tuli esitada ka peast anekdoot või luuletus – populaarsed olid Juku ja Potsutaja lood. Õpilased kasutasid esinedes keerukamat grammatikat ja rikkalikumat sõnavara. Ühe eksamipileti põhjal sündis ootamatult ka väike videoprojekt: lihtsa ja maitsva retsepti tutvustus vene keeles. Valminud videod olid omanäolised, humoorikad ja loomingulised.
Saksa keele lõputööd olid väga mitmekesised nii teemade kui ka vormide poolest. Tehti individuaal-, paari- ja rühmatöid: filmiti videoid, loodi muusikat, uuriti vanaemade elukäiku, räägiti oma päevakavast, treeningutest, hobidest, lemmikraamatutest ja -filmidest. Oskuslikult põimiti isiklikud huvid saksa kultuuriloo, keele ja ühiskonna teemadega. Kokku esitleti 26 sisukat ja väga isikupärast projekti. Õpilaste enda sõnul jääb just see viimane projekt kõige eredamalt meelde ja andis ilusa punkti kahe aasta pikkusele saksa keele õpiteekonnale.
Keeleõpe kui sild, mitte lõpp-punkt
Teise võõrkeele lõpuprojektide päev kinnitas selgelt, et keeleõpe ei ole ainult grammatika ja sõnavara omandamine, vaid kultuuriline ja isiklik teekond. See loob sildu riikide, kultuuride ja inimeste vahel ning annab noortele julgust ja motivatsiooni jätkata keelekasutust ka pärast koolikursuste lõppu.
Lõpuprojekt ei tähenda võõrkeele õppimise lõppu – see on siirdumine iseseisva, teadliku ja enesekindla keelekasutuse tasandile.
