10. märtsil avanes registreerumine 10. klassi katsetele Pelgulinna ja teistesse Tallinna riigigümnaasiumidesse. Sisseastumiseks sooritavad õpilased Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide ühiskatsed, mis toimuvad 1. aprillil.

Ühiskatsed sisaldavad matemaatika, loodusainete, eesti keele ja inglise keele ülesandeid põhikooli õppekava ulatuses ning toimuvad ühel ajal eri haridusasutustes üle Tallinna ja Harjumaa. Testitulemuste põhjal kutsutakse õpilased sisseastumisvestlustele.

Esimesel õppeaastal alustavad Tallinna riigigümnaasiumides vaid 10. klassid ning koolid kasvavad järk-järgult. Nii Mustamäe kui ka Pelgulinna riigigümnaasiumis asub tänavu septembris õppima 360 noort, Tõnismäe riigigümnaasiumis 160 noort. Koolid pakuvad laiapõhjalist gümnaasiumiharidust, mis katab riikliku õppekava, hõlmab kooli eripära ning kus tänu mitmekülgsetele valikmoodulitele ja -ainetele saab iga õpilane kokku panna oma õpitee.

Uuenduslik lähenemine võimaldab õpilastel kolme gümnaasiumi vahel liikuda ning võtta valikaineid kõigist kolmest. Riigigümnaasiumid ei asenda sealjuures olemasolevaid koole, vaid toovad pealinna juurde uue kontseptsiooni ja õpiväljunditega haridusasutused. Loodavad koolid on puhtad gümnaasiumid ning keskenduvad just 16-19-aastastele sobiva õpikeskkonna loomisele.

Pelgulinna riigigümnaasium keskendub küsimusele, kuidas lahendada suure mõjuga ühiskondlikke väljakutseid. Kooli fookuses on keskkonna ja demokraatia jätkusuutlikkus ning pakutakse valikmooduleid programmeerimisest ja loodusteaduste süvakursustest meedia ning teatrini. “Õpime, kuidas meie ees seisvatele suurtele väljakutsetele läheneda, positiivset muutust esile kutsuda ning nende muutuste keskel ise vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks jääda,” lisas direktor Indrek Lillemägi.

Esimesel õppeaastal alustavad Tallinna riigigümnaasiumides vaid 10. klassid ning koolid kasvavad järk-järgult. Nii Mustamäe kui ka Pelgulinna riigigümnaasiumis asub tänavu septembris õppima 360 noort, Tõnismäe riigigümnaasiumis 160 noort. Koolid pakuvad laiapõhjalist gümnaasiumiharidust, mis katab riikliku õppekava, hõlmab kooli eripära ning kus tänu mitmekülgsetele valikmoodulitele ja -ainetele saab iga õpilane kokku panna oma õpitee.

Uuenduslik lähenemine võimaldab õpilastel kolme gümnaasiumi vahel liikuda ning võtta valikaineid kõigist kolmest. Riigigümnaasiumid ei asenda sealjuures olemasolevaid koole, vaid toovad pealinna juurde uue kontseptsiooni ja õpiväljunditega haridusasutused. Loodavad koolid on puhtad gümnaasiumid ning keskenduvad just 16-19-aastastele sobiva õpikeskkonna loomisele.

Pelgulinna riigigümnaasium keskendub küsimusele, kuidas lahendada suure mõjuga ühiskondlikke väljakutseid. Kooli fookuses on keskkonna ja demokraatia jätkusuutlikkus ning pakutakse valikmooduleid programmeerimisest ja loodusteaduste süvakursustest meedia ning teatrini. “Õpime, kuidas meie ees seisvatele suurtele väljakutsetele läheneda, positiivset muutust esile kutsuda ning nende muutuste keskel ise vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks jääda,” lisas direktor Indrek Lillemägi.