25. veebruaril kuulutati Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karise ja haridustegelaste kohtumisel välja Eesti uus tehisintellekti arenguprogramm, mis on suunatud tehisintellekti õpirakendusele ning tehisintellekti sisukale kasutamisel koolide õppetöös. Kohtumisele oli kutsutud ka PERGi koolijuht Indrek Lillemägi.
1. septembril käivitub Eesti avaliku ja erasektori koostöös haridusprogramm TI-Hüpe 2025, tänu millele saavad Eesti koolinoored ja õpetajad tasuta juurdepääsu tehisintellekti õpirakendustele. Programmi aastane eelarve on 6,5 miljonit eurot. Projekti esimeses etapis saavad 20 000 10.–11. klasside gümnasisti ja nende 3000 õpetajat 1. septembril ligipääsu parimatele tehisintellekti õpirakendustele. Seejärel laieneb TI-Hüpe kutsekoolidele ja uutele 10. klassi astuvatele gümnasistidele, hõlmates 2026. aastast veel ligi 38 000 õpilast ja 2000 õpetajat.
Projekti üks algatajatest president Alar Karis lausus, et kui ligi 30 aastat tagasi pani Tiigrihüppe programm alguse e-Eesti arengule, mille kaudu meid praegugi rahvusvaheliselt tuntakse, siis nüüd alustab Eesti uut peatükki haridussüsteemi ja digiühiskonna edasiarendamisel. TI-Hüpe on koostööprojekt, mille käivitamisse on panustanud presidendi diginõukoda, haridus- ja teadusministeerium ja mitmed erasektori esindajad, teiste seas Jaan Tallinn, Kaarel Kotkas ja Taavet Hinrikus.
Koolijuht Indrek Lillemägi kommenteeris tehisintellekti arenguprogrammi vajadusega muutustega kaasas käia, hoides smaas fookuses pedagoogilist poolt: "TI-hüpe ei lahenda imeväel kõiki meie hariduse probleeme. Aga kui me viimaste kümnendite suurima tehnoloogilise muutusega kiiresti ei kohane, tekib hulk muresid juurde ja võime kaotada oma hariduse konkurentsieelise. Tehisintellekt muudab mängu nagunii - valime olla muutuste esirinnas ja kujundame mängureeglid ise." Lillemägi lisas, kuidas muutus, mida taotleme, on pedagoogiline, mitte tehnoloogiline. "Õppimine toimub siis, kui inimene ise pusib, pingutab, katsetab, suhtleb ja teadmisi konstrueerib. Seda tehisintellekt ei asenda. Aga kui silmad tehnoloogiliste muutuste ees kinni pigistada, võib juhtuda, et hakkame koolides üha rohkem õppimist imiteerima. Seega surub tehisintellekt tagant sedasama, mille poole oleme püüelnud: õpiprotsess peab lähtuma õppijast. Muutuses vajavad õpetajad ja õpilased süsteemset tuge," kirjeldas Lillemägi.
Foto: Raul Mee, Vabariigi Presidendi Kantselei
Info:
Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium
Registrikood: 77001553
Kolde Puiestee 67a, Tallinn, 10321
2024 © Kõik õigused kaitstud.
Loodud Bigeye poolt