Pelgulinna riigigümnaasium korraldab aprillis sõbralikule linnaruumile keskenduva teemakuu, mille fookuses on elav linn, roheline koolitee ning liikumine värskes õhus. Täna tutvustasid külalisloengutel kooliperele teemat arhitekt ja linnarattur Tõnis Savi, analüütik Aksel Part ning Kino maastikuarhitektid. Juttu tuli nii ruumialgatustest kui ka heast avalikust ruumist.

Arhitekt Tõnis Savi on üks rattasündmuse Tour d’ÖÖ ja algatuse Tallinna Bicycle Week eestvedajatest. Samuti on ta panustanud Tallinna rattastrateegia loomisse. Savi kirjeldas, miks on ratas tõhus ka igapäevaseks linnas liikumiseks ning tööle- ja koolisõiduks ning innustas kasutama rohkem kergliiklusvahendeid, tuues välja, et praeguse statistika järgi kasutab ratast argiliikumisteks 3% Eesti tööga hõivatud elanikkonnast. Savi rõhutas, et linnad on mõeldud eelkõige inimestele ning heas linnaruumis on mõnus olla, saab tänavatel aega veeta ning ruum on kõigile ohutu. Sealjuures mõjutab loodud linnakeskkond ka inimeste käitumist selles. 

Juttu tuli erinevatest algatustest ja sündmustest, mida ta koos ratta- ja linnaruumientusiastidega eest vedanud on. Näiteks korraldatakse regulaarselt suurt ühissõitu Tour d’ÖÖ, on korraldatud tänavaruumi kasutama julgustavat pingipäeva, rattapiknikke, näidatud temaatilisi filme ja korraldatud isegi rattasprinte ööklubides. Savi rõhutas, et mida rohkem rattureid tänavatel näha on, seda ohutumaks muutub rattaga sõitmine. Savi soovitas lugeda ka linnaruumiteemalisi raamatuid “Pehme linn” ja “Linnad inimestele”. 

Aksel Part tegutseb analüütikuna mõttekojas Praxis ning uurib avalikku ruumi eelkõige kogukondlikkuse ja säästva arengu vaatest. Ta keskendus loengus erinevatele avaliku ruumi muutmisaktsioonidele ruumiaktivismi seisukohast, tuues näiteid Eestist ja välismaalt. Part rõhutas, et linna ja avaliku ruumi kujundamisel on oluline roll kujutlusvõimel ning et tänapäeval planeeritakse linnu juba teadlikumalt ja rohkem inimestele ja nende vajadustele keskendudes. Üks asi on planeerimine, teine see, kuidas ruum päriselt kasutuses tööle hakkab.  

Ta toonitas, kuidas olukordadele reageerida ja midagi ära teha saab ka väikse eelarve ja vahenditega Ta tõi näiteks Tartu Karlova kooli esise tänavaruumi ohutuks ja inimsõbralikumaks muutmise, mida tehti minimaalsete vahenditega, aga millel oli ometi mõju. Inimeste hoiakud võivad sekkumiste käigus muutuda: Tartu Autovabaduse puiesteele tuli pärast tänava sulgemist ja tegevuste pakkumist positiivsem tagasiside võrreldes projektile eelnenud hoiakutega. Huvitavaid lahendusi leiab ka välismaalt, Part tõi näiteks Genti linna, kus planeeringut on muudetud nõnda, et osadest linnajagudest autoga läbi sõita ei saagi ning autod on suunatud liikuma linna ümbritsevatele magistraalidele. Samuti reageeriti Covid-pandeemias ning mitmed linnad lõid kiiresti juurde rattateid. Põnevaid asju on tehtud geriljaurbanismi meetodil, kus aktivistid või tavainimesed leiutavad loomingulise lahenduse mingile häirivale olukorrale või muudavad omal algatusel ümbrust hubasemaks. 

Karin Bachmann ja Juhan Teppart Kino maastikuarhitektidest, kes on ka PERGi ümbritseva maastikulahenduse autorid, tutvustasid kooliperele maastikuarhitekti tööd. Bachmann kirjeldas, kuidas noorte ruumikasutust on siiani vähe uuritud, rohkem on tegeletud laste ruumikasutusega ning ka näiteks mänguväljakute turvalisusega. 

 Juttu tuli erinevatest aspektidest, mida välilahenduste ja inimsõbraliku avaliku ruumi projekteerimisel silmas pidada. Näiteks tuleb arvesse võtta juba olemasolevat loodust ja pinnavorme, arvestada sademete ja eri liiki haljastusega. Maastikuarhitektuuri ülesandeks on vähendada keskkonnajalajälge ja teha seda maastikku kujundades. Maastikuarhitekt lähtub hoonete arhitektuurilahendusest ning kujundab õuealad vastavalt inimeste vajadustele ja hoone projektile.  

Lähemalt tuli juttu Veerenni pargist ja PERGi enda õueaalast. PERGi puhul on asukoht, loodus ja hoone andnud juba ette tingimused, millest lähtuda. Nii jätkati ka maastikuplaneerimisel hoonest tulenevat rangemat ja korrapärast joont ja rütmi. Õueala on ajas arenev ning võiks inspireerida inimesi seda eri moel kasutama ja nautima. 

Teemakuu eesmärk on tuua Põhja-Tallinna piirkonda rohkem kergliiklust ning kujundada kooli ümbruses inimsõbralikku linnaruumi. Kool käivitas ka 5. aprillini vältava rattakampaania, millega kutsutakse kogukonnaliikmeid ja kooli sõpru PERGile kas kodus seisvaid rattaid annetama või kiivreid ja rattalukke kinkima – vaata, kuidas panustada, siit. Koostööpartner Velomarket korraldab teemakuu raames PERGis ka rattaparanduse pop-up töötoa. Aprilli teisel nädalal viiakse Pelgulinna riigigümnaasiumi liikumistunnid ülekooliliselt läbi õues ja ratastel. Samuti toimub aprilli kolmandal nädalal kooli ühissõit ratastel.